Qyzyqty himiia ta'jiribeleri

Himiia
Djailmysova Samal Maratovna, Qyzyqty himiia ta'jiribeleri

Maqala avtory: Djailmysova Samal Maratovna
Jumys orny: "M. Day'lenov atyndag'y mektep internaty" KMM
Lay'azymy: himiia, biologiia pa'nderinin' mug'alimi
Portalg'a jariialany' merzimi: 15.09.2018


Oqy'shylardyn'   himiia   pa'nine degen  qyzyg'y'shylyg'yn  arttyryp,  du'nietanymdyq  ko'zqarasyn  damyty'  u'shin   a'rtu'rli  taqyryptarda  keshter, u'iirmeler,  saiystar  o'tkizip otyry'  pa'n  mug'aliminin'   basty  maqsattarynyn' biri.  Oqy'shylarmen   o'tkiziletin  himiialyq  keshterdin'  bir   bo'limi  qyzyqty ta'jiribelerdi  ko'rneki  ko'rsety'ge arnalady.

Qyzyqty     ta'jiribelerdi   ko'rgen  oqy'shyda  qyzyg'y'shylyqtan  a'rtu'rli  suraqtar  ty'ady.  Odan  a'ri  sol suraqtyn' jay'abyn taby'g'a  yntalanady.Na'tijesinde  oqy'shynyn'   himiia  pa'nine  degen  qyzyg'y'shylyg'y  artyp, yntasy  damidy. Qyzyqty  ta'jiribelerdin'  «kiltin»  nemese  ma'nin birden  aity'dan   go'ri  oqy'shylardyn'  o'zine  oilandyryp  aitqyzg'an durys. Ta'jiribe  jasaityn  oqy'shylardy  tan'dap  aly'dyn'  da o'zindik  erekshelikteri bar. Ta'jiribe  jasaityn   oqy'shy  o'zinin'  so'zimen , is-qimylymen  oqy'shylardy  shyn  ma'ninde  «siqyrshy»  ta'rizdi  tartatyndai  boly'y  tiis. Sondai  ta'jiribelerdin'  keibirey'leri  berilip otyr .  Sondai-aq  u'i jag'daiynda  jasap ko'ry'ge bolatyn  qyzyqty ta'jiribeler  de berilip otyr.

                       ESKERTY': Kez-kelgen ta'jiribeni jasay' kezinde  tehnikalyq qay'ipsizdik erejelerin  saqtay'dy umytpaimyz!!!

  1. Ay'yrtpai jasalg'an «operatsiia»

U'stine aq  halat kigen  oqy'shy  ta'jiribe   u'stelinin'  janyna  kelip, balalarg'a  qarap: « Qazir men sizderge  adamnyn'  denesin  ay'yrtpai  operatsiia  jasay'dy  ko'rsetpekpin. Operatsiianyn'  jasaly'y da , jazyly'y da tez.  Bir batylday'   birey'in'  osynda kely'in'di suraimyn. »- dep  shaqyrady. Janyna kelgen   oqy'shynyn'  bilegine  «spirt»  jag'ady da , operatsiia  pyshag'yn  dezinfektsiialag'ysh   suiyqtan  alyp  onyn'  bilegin ary-beri  kesken bolady. Qoldan  «qan»   shyg'arady.  Artynan qoldyn'  qanyn su'rtken bolyp , sy'lang'an  taza  shu'berekpen  su'rtedi. Qoly  jazylady, «qany »  tazarady. Bul qyzyqty «operatsiia» otyrg'andardy  tan'qaldyrady.

Bul   ta'jiribedegi   qoldang'an  «spirt»  5 paiyzdyq  temir (III) hloridi eritindisi, al  dezinfektsiialag'ysh  zat  kalii  rodanidi  bolg'an   edi.  Qan bolyp  qyzarg'an  zat  ol  temir  rodanidi  bolg'an.

G'eSI3+3KSNS=Fe(CNS )3+ 3KCI

2.Sirin'kesiz  jag'ylg'an ot

Kishkene  a'inektin'  u'stine  kalii  permanganatyn  salyp,  onyn'  u'stine birneshe    tamshy  ku'kirt  qyshqylyn   tamyzady.  Bul       qospany    temir qan'yltyrg'a   salady.  Osy qospanyn'  ainalasyna  ag'ash jan'qalaryn  salyp  qoiady. Odan  keiin  bir tu'iir  maqtag'a  spirt  sin'iredi de say'saqtyn' arasyna qysyp  qoiady, basqa  adamdar  baiqamai  qalatyndai  etip ustaidy. Qajetti kezinde  maqtany  oshaqtyn'   u'stine  jaqyndatyp  qysyp  qalady. Ol  qospag'a tigen   kezde  ot  alyp,  ag'ash  jana  bastaidy. Ottyn'  jany'y sebebi spirttin' Mp2O7 de qy'atty totyg'y'ynan bolady.

  1. Otsyz tu'tin

Ta'jiribe  ju'rgizy'shi : « Otsyz tu'tin joq, bultsyz jay'yn joq »- deidi. Mine, osy  maqaldy  himiia joqqa  shyg'arady.  Qaran'dar, men  qazir otsyz tu'tin   shyg'aramyn. – dep  eki taiaqshany  bir –birine   jaqyndatady.  Sonda by'daqtag'an  qoiy'  aq  tu'tin  paida bolady.  Sodan keiin  tu'tin  shyg'y' sebebin  sy'rap nemese  tu'sindiredi.

Mu'sa'tir spirtine batyrylg'an  taiaqshany kontsentratsiialy tuz qyshqylyna batyrylg'an  taiaqshag'a   jaqyndatyp  tigizgende  by'daqtag'an aq tu'tin paida bolady.  Onda mynadai reaktsiia ju'zege asady:

NH4OH+ HCI=NH4CI+ H2O

By'daqtag'an   aq tu'tin- ammonii  hloridinin'  maida  tu'iirshikteri . Bul ta'jiribeni   tsilindrde de jasay'g'a bolady  ne eki eritindige batyrylg'an  maqtalardy  tiistiry'  arqyly tu'tin  tu'ziletinin   ko'rsety'ge  bolady.

  1. SHaqpaq qantty qalai jag'y'g'a bolady?

Eger  bir  tu'iir shaqpaq  qantty  spirtshamnyn'  jalynyna ustasa , ol balqyp   ko'mirlenip  ku'ie bastaidy,  biraq   janbaidy.  Al qant balqyg'an kezde    u'stine  temeki  ku'linen  sey'ip  jiberse , qant ot alyp  , a'demi ko'kshil jalynmen    dybys  shyg'aryp  jana bastaidy. Onyn' qupiiasy  mynadai:        « Temeki ku'linde  shamaly  litii  tuzy bolady, ol qanttyn' totyg'y'yn tezdetip   jandyrady,  iag'ni  katalizator  ro'lin   atqarady.»

  1. Rezinaly jumyrtqa

Jumyrtqanyn'  qabyg'y kaltsii karbonatynan turatynyn  ba'rimiz jaqsy bilemiz.   Sirke    sy'yn paidalana otyryp, jumyrtqany qabyg'ynan qalai  tazalay'g'a    bolatynyna    ko'z  jetkizemiz. Ol  u'shin  bir shiki ja'ne bir pisken jumyrtqany  alamyzda   eki staqang'a salyp, sirke  sy'ymen  toltyramyz. Jumyrtqa   qabyg'ynan  ko'pirshikter bo'linip    shyg'yp   jatqanyn baiqay'g'a bolady, ol   bo'linip   jatqan     ko'mirqyshqyl     gazy.   2-3 ku'n o'tken son' jumyrtqany   alyp   sy'yq   sy'g'a   shaiyp   ko'retin   bolsaq,   shiki  jumyrtqa rezina ta'rizdi massag'a, al pisken jumyrtqa  qoimaljyn' massag'a ainalady. IAg'ni to'mendegi reaktsiia ju'zege asady.

CaCO3+2CH3COOH=(CH3COO)2Ca+CO2 +H2O

6.Qumnan shyqqan jylan

As  sodasy  men  qant  untag'yn (saharnaia py'dra)  aralastyramyz,   a'inektin' betine  qumdy   salamyzda  tegistep   og'an  spirt   (izopropanol)  quiamyz  da u'stine    aralastyrg'an  qospany   salyp  ot  tamyzamyz.    Biraz   y'aqyttan  son'    qumnan    irelen'dep    jylan    ta'rizdi   zat   shyg'a  bastaidy.

  1. Ko'pirshikter jasay'

Suiyq   sabynnyn'  20  ml  alyp , og'an margantsovka    eritindisin    ja'ne sy'teginin'   asqyn    totyg'yn    quiyp    aralastyramyz.     Ko'pirshikterdin' ko'lemi    ulg'aia    beredi.

  1. Maishamdy u'rlemei o'shiry'

As   sodasynan  1-2 qasyq   tarelkag'a   salyp, og'an sirke sy'ynan  quiamyz. Ko'mirqyshqyl   gazy  bo'line  bastag'anyna  ko'z  jetkizy'ge bolady. Janyp turg'an  maishamg'a  jaqyndatsaq  maisham  o'shedi, sebebi  ko'mirqyshqyl gazy ay'adan  ay'yr  bolg'andyqtan  ydysta  jinalady ja'ne ol jany'dy qoldamaidy.

  1. Krahmaldy anyqtay'

Ydysqa   sy'yq   sy'    quiyp og'an nannyn' bir tilimin   salamyz, ony kaitadan  alyp  sy'g'a   iod  eritindisine tamyzamyz, biraz y'aqyttan son' sy' kara tu'ske deiin o'zgeredi.  Bul degenimiz  krahmaldyn' bar ekeninin' belgisi.

  1. SHyrpy nege jalyndap janady?

Staqang'a sy'teginin' asqyn totyg'ynan azdap quiamyz da og'an kalii permanganatynyn'  biraz tu'iirlerin salamyz. Byjyldap gaz bo'lingenin baiqaimyz, ol bo'lingen ottegi gazy. Da'leldey' u'shin  shala jang'an nemese  so'nip bara jatqan  shyrpyny staqang'a jaqyndatamyz, shyrpy lapyldap janady.  Al ottegi  jany'dy qoldaidy.

  1. Janartay'dyn' atqylay'y

A'inektin' betine ammonii bihromatynyn' biraz mo'lsherin  to'mpeshik ta'rizdi u'iip salamyz da ony sirin'kemen jag'amyz.  Qaraiyp  jana bastag'an  ammonii bihromaty  janartay' atqylag'an ta'rizdi  beinege enedi de jan-jag'yna shashyrai bastaidy.

  1. Eritindinin' tu'sin o'zgerty'

Sy'g'a  zelenkanyn'  birneshe  tamshysyn  tamyzamyz, jasyl  tu'sti eritindi paida  boldy. Og'an  sy'teginin'  asqyn  totyg'ynyn'  birneshe tamshysyn qosamyz. Onyn' u'stine  ku'idirgish natr nemese  ka'riz tazalag'ysh suiyqtyqtyn'  birneshe tamshysyn  tamyzamyz. Biraz y'aqyttan son' eritindi  tu'ssizdenedi.

Bul a'disti kiimge  tu'sken  daqtardy ketiry'ge paidalany'g'a bolady , biraq siltinin' ornyna  ammiak eritindisin paidalanamyz.

  1. «Bag'darsham» jasay'

Bul ta'jiribe  eritindinin' tu'sin tez o'zgerty'ine  bailanysty  «bag'darsham» dep atalady. Aldymen kalii permanganatyn sy'g'a az mo'lsherin  eritemiz,  qantty sy'g'a  eritemiz, eki eritindini  bir-birine qosamyz da u'stine   silti  nemese  ka'riz tazalaityn suiyqtyqtan  quiamyz. Tan'qy'rai tu'sti eritindi aldymen  ko'k tu'ske sosyn jasyl tu'ske son'ynan sary tu'ske o'zgeredi.  Nege?

Sebebi: Kalii  permanganaty  qantty   siltilik  ortada  totyqtyryp, marganets   dioksidi  tu'zildi.

Paidalang'an  a'debietter:

A. Myrzabaev. N. Turbekova. Himiiadan  klastan tys jumystar ja'ne tanymdyq oiyndar, 1993

A. Myrzabaev.  Himiianyn' qyzyg'y, 1963

A. Myrzabaev. Himiiadan klastan tys jumystar , 1964

Internet materialdary